Kaljo Villako

Kaljo Villako (19. mai 1919 Tartu – 22. oktoober 2001 Tartu) oli eesti arstiteadlane ja arst, kes töötas gastroenteroloogia ja radioloogia alal.

Haridus

Villako lõpetas 1938 Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja 1947 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. 1954. aastal sai ta Tartu Riiklikus Ülikoolis meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga "Gastroskoopia kui röntgenoloogilist uuringut täiendav meetod maohaiguste diagnostikas", 1966. aastal meditsiinidoktori kraadi NSV Liidu Meditsiiniakadeemias tööga "Патогенез дифиллоботриозной анемии".

Töökäik

Villako oli 1943–1944 SD poolt arreteeritud vastupanuliikumise osalisena, 1944. aastal Saksa 4. piirikaitserügemendi 3. pataljoni arst, 1944–1945 Haapsalu Linnahaigla arst

Oli 1945–1946 arreteeritud NKGB poolt, viibis filtratsioonilaagrites ja tööpataljonis.

1947–1951 Tartu I Haavakliiniku röntgenoloog, 1951–1955 Tartu Linna Kliinilise Haigla röntgenikabineti juhataja, 1955–1959 Tartu Riikliku Ülikooli sisehaiguste propedeutika kateedri assistent, 1959–1969 dotsent, 1969–1980 professor, 1980–1990 radioloogia ja onkoloogia kateedri juhataja ja professor, 1990–1993 professor, aastast 1994 emeriitprofessor.

Ta õpetas röntgenoloogiat, meditsiinilist radioloogiat, aneemiaid, peensoolehaigusi, kiirituskahjustusi.

Teadustöö

Villako uurimisvaldkonnad olid maohaiguste uurimine röntgenoloogilisel ja gastroskoopilisel meetodil, laiussianeemia, krooniline gastriit, hüpolaktaasia ja selle levik eestlastel.

Villako võttis esimesena NSV Liidus kasutusele radioaktiivse B₁₂ ⁵⁸Co-vitamiini imendumishäirete kindlakstegemiseks. Töötas välja ja rakendas kaudse meetodi soole mikrofloora seisundi hindamiseks mikroorganismide ainevahetussaaduste kaudu ning peensoole funktsiooni uurimise meetodid, sh ka peensoole limaskesta biopsia. Villako poolt juhitud töörühm teostas 12 aasta vältel maolimaskesta seisundi uuringuid rühmal Kuressaare elanikel, mis võimaldas kindlaks määrata kroonilise gastriidi arenemise seaduspärasused, eriti seoses Helicobacter pylori infektsiooniga.

Villako juhendas aastast 1973 hüpolaktaasia ja piimatalumatuse uurimist Eesti elanikkonnas. Aastast 1967 oli ta Tervishoiuministeeriumi peagastroenteroloog. Ta organiseeris ja korraldas aastast 1971 (koos Helsingi Ülikooli professori Max Siuralaga) Eesti ja Soome gastroenteroloogide pikaajalist koostööd.

Kirjutisi

155 teadustrükist.

Mälestused

• "Ajarännak" (I, 1999; II, 2001)

Liikmesus

• Ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige (1989–2001)
• Tartu Arstide Seltsi sekretär (1954–1956)
• Tartu Terapeutide Seltsi asejuhataja (1960–1962)
• Eesti NSV Gastroenteroloogide Seltsi org-id (1970) ja esimees
• Üleliidulise Gastroenteroloogide Teadusliku Seltsi juhatuse liige (1972–1982, presiidiumi liige 1972–1978)
• Euroopa Gastroklubi liige (1971, auliige 1990)
• Soome Sisehaiguste Arstide Seltsi auliige (1981)
• Saaremaa Arstide Seltsi auliige (1983)
• Soome Gastroenteroloogide Ühingu auliige (1991)
• Eesti Kirjanduse Seltsi taastamise algatajaid ja esimees (1992–1996) ja auliige

Tunnustus

• 1980 Eesti NSV riiklik preemia (kollektiivis)
• 1985 Tampere Ülikooli audoktor
• 1995 Eesti Vabariigi teaduspreemia (kollektiivis)
• 1996 Riigivapi II klassi teenetemärk
• 1999 Tartu Ülikooli suur medal

Isiklikku

Tema abikaasa oli arstiteadlane ja biokeemik Laine-Virve Villako.

Välislingid

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. köide: Sar-Y. Lisa TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 1282-1283
• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Eesti kommunismiohvrid 1940–1991
• Haud Tartu Pauluse kalmistul

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.