Soo tänav
See artikkel räägib Tallinna tänavast; teiste samanimeliste tänavate kohta vaata artiklit Soo tänav (täpsustus) |
Soo tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.[1]
Soo tänav algab Põhja puiesteelt ja lõpeb ristumisel Tööstuse tänavaga. Soo tänav on 831 m pikkune ja kannab registrinumbrit 7840567.[2]
Hoonestus
[muuda | muuda lähteteksti]- Soo 9, Soo 11, Soo 13, Soo 15 ja ning Vana-Kalamaja tänav 33 / Köie tänav 1 kinnistud kuulusid kuni natsionaliseerimiseni 1940. aastal baltisakslastest von Wahlide aadlisuguvõsa liikmetele.
- Soo tänav 15 asus Tallinna II Lastepäevakodu
- Soo tänav 22 asus A/S Peetri Tehas
- Soo tänav 27 asus AS Aivazi metallitööstus, kus tegeleti malmi- ja vasevalamite tootmisega.
- Soo tänav 28, Soo tänava ja Vana-Kalamaja tänava nurgahoone, viiekorruseline korterelamu, mille esimesel korrusel asus Eesti NSV ajal Tallinna II Toidukaubastu kauplus Kalamaja[3].
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Soo tänav 9 ja 7
-
Soo tänav (2011)
-
Rimi kaubanduskeskus Soo tänava ja Põhja puiestee nurgal, Põhja pst 17
-
Vaade Soo tänavale (2013)
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tänav on saanud nime Kalamäe soo järgi 1877. aastal[4].
Tänava nimetuseks oli kuni 1774. aastani, mil valmis praegune Kopli tänav, Telliskopli tee ehk Kopli tee (saksa keeles Ziegelskoppelscher Weg, Koppelscher Weg, vene keeles Коппельская дорога), sest siitkaudu toimus liiklus linnakoplisse ja linna telliselöövi juurde[5]. Pärast Kopli tänava valmimist nimetati praegune Soo tänav ümber Vana-Telliskopli teeks.
Aastatel 1877–1951 kandis tänava algusosa kuni Kalju tänavani nime Uus-Kalamaja tänav (Neue Fischermaistrasse). Sama nime sai ka Kalamaja kalmistuni viiv tänavaharu. Soo tänava nime jäi kandma tänavaosa Kalju tänavast kuni raudteeni[5]. Volta tänava ja raudtee vaheline lõik oli rajatud naelavabriku omaniku Roseni korraldusel ja kulul.
24. mail 1939 liideti tänavalõik Volta tänava ja raudtee vahel vastloodud Tööstuse tänavaga[6].
Aastatel 1951–1991 kandis tänav Jevgeni Nikonovi järgi Jevgeni Nikonovi tänava ehk Nikonovi tänava nime.[7]
1951. aastal liideti Uus-Kalamaja tänava osa Põhja puiestee ja Kalju tänava vahel tollase Jevgeni Nikonovi tänavaga ning Soo tänav sai oma tänapäevase pikkuse.
Tänav elanike soovi järgi
[muuda | muuda lähteteksti]Soo tänava ümberehitus oli Tallinnas tõenäoliselt esimene, mille projekteerimises osalesid piirkonna elanikud. Telliskivi Seltsi ettepanekute ja pideva surve abil ehitati tänavale kergliiklustee ja laiendati kõnniteid, rahustades sõiduteed kitsendades liiklust.[8]
Kui tänav viimaks uuel kujul valmis, aga ametlik avamine pidi toimuma mõne nädala pärast, korraldas Telliskivi Selts ka tänava piduliku avamise 4. septembril 2013.[9] Linnapea ametlik lindilõikamine tänava avamiseks toimus 10. septembril 2013.[10]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm
- ↑ Maanteeamet (27.12.2017). "Riiklik Teeregister". Originaali arhiivikoopia seisuga 1.12.2017. Vaadatud 22.10.2018.
- ↑ Erastatavate toidukaupluste nimekiri, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja
- ↑ Robert Nerman, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Lk 294. ISBN 978-9949-33-215-1.
- ↑ 5,0 5,1 Aleksander Kivi (1972). Tallinna tänavad. Tallinn: Valgus. Lk 85.
- ↑ Aleksander Kivi (1972). Tallinna tänavad. Tallinn: Valgus. Lk 129.
- ↑ Tallinna tänavanimed EKI KNAB (vaadatud 31.01.2016)
- ↑ Triin Talk. Kalamajast, mitme nurga pealt. Sirp, 18. mai 2012
- ↑ Uwe Gnadenteich. Telliskivi Selts avas Soo tänava. Postimees, 4. september 2013
- ↑ Uwe Gnadenteich. Soo tänav avati kolmandat korda. Postimees, 10. september 2013
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Soo tänav |