Sergei Dovlatov

Sergei Dovlatov (vene keeles Сергей Донатович Довлатов, Sergei Donatovitš Dovlatov; 3. september 1941 Ufa – 24. august 1990 New York) oli armeenia-juudi päritolu vene kirjanik ja ajakirjanik.

Elukäik

Nõukogude–Saksa sõja ajal Baškiiriasse evakueeritud perekond naasis 1944. aastal kodulinna Leningradi.

Dovlatov õppis aastatel 1959–1962 Leningradi Riiklikus Ülikoolis soome keelt, kuid katkestas õpingud.

Ta võeti ajateenistusse, mille jooksul aastatel 1962–1965 oli ta NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväe vangivalvur Komi ANSV-s.

Pärast sõjaväeteenistust töötas ajakirjanikuna ning alustas kirjanduslikku tegevust. Ta kuulus Leningradi kirjanike rühmitusse Gorožane (Горожане, 'linlased').

Dovlatov elas aastatel 1972–1976 Tallinnas ja töötas ajalehes Sovetskaja Estonija. Seda ajajärku käsitleb ta raamatus "Kompromiss" (1981). Suviti töötas ta sel perioodil ekskursioonijuhina Puškini muuseumis Mihhailovskojes. Sellest räägib jutustus "Riiklik kaitseala" ("Заповедник", 1983).

1976. aastal kolis Dovlatov tagasi Leningradi, kus töötas ajakirjas Kostjor (Костёр).

1978. aastal emigreerus Dovlatov Ameerika Ühendriikidesse New Yorki. Sealgi tegeles ta publitsistikaga, muuhulgas oli tal 1980. aastatel autorisaade Raadio Vaba Euroopa – Vabadusraadio vene programmis. New Yorgis asutas ta 1979. aastal koos sõpradega venekeelse nädalalehe Novõi amerikanets (Новый американец = The New American, 'uus ameeriklane'), mis suleti 1982. aastal.

Dovlatov suri 1990 südamepuudulikkuse tagajärjel ja on maetud New Yorgi Queensi linnaosas asuvale Mount Hebroni kalmistule.

Looming

NSV Liidus ei õnnestunud Dovlatovil ühtki raamatut avaldada, tsensuuri tõttu nurjus see ka Eesti NSV-s. Tema jutustuste kogumik pidi ilmuma kirjastuses Eesti Raamat, kuid tiraaž hävitati KGB käsul. Tema teosed levisid samizdat'i kaudu. Selle eest, et teda avaldati lääne venekeelsetes ajakirjades, heideti ta välja NSV Liidu Ajakirjanike Liidust.

Raamatud

Зона. Записки надзирателя. 1982
Компромисс. 1981
Заповедник. 1983
Наши. 1983
Ремесло. 1985

Teoseid eesti keeles

"Kompromiss. Meie omad" (jutustused; tõlgitud raamatutest: Зона. Записки надзирателя, 1982; Компромисс, 1981; Наши, 1983; Ремесло, 1985). Vene keelest tõlkinud Vilma Matsov, värsid tõlkinud Lembe Hiedel, järelsõna Jelena Skulskaja. Tallinn: Kupar, 1995
"Vertikaalne linn". Tõlkinud ja saateks Ott Arder. // Looming 1998, nr 8, lk 1171–1188
- selle alusel tehti 2003. aastal film "Intiimne linn". Režissöör Kristiina Davidjants
"Riiklik kaitseala" (jutustus Заповедник). Tõlkinud ja järelsõna Vilma Matsov. LR 1998, nr 29/30
"Leivatöö. Võõramaa naine" (jutustused Ремесло; Иностранка, 1986). Tõlkinud Jüri Ojamaa, värsid tõlkinud Mati Soomre. Tallinn: Hotger, 2006 (helisalvestisena CD-l: Pimedate Infoühing Helikiri, 2007)
"Tsoon. Vangivalvuri märkmed" (jutustus Зона. Записки надзирателя). Tõlkinud Jüri Ojamaa. Tallinn: Tänapäev, 2006
"Kohver" (jutustus Чемодан, 1986). Tõlkinud Jüri Ojamaa. Sari "Punane raamat". Tallinn: Tänapäev, 2007 (helisalvestisena CD-l: Pimedate Infoühing Helikiri, 2007)
"Kompromiss. Riiklik kaitseala". Vene keelest tõlkinud Vilma Matsov, värsid tõlkinud Lembe Hiedel, järelsõna Jelena Skulskaja. Sari "Punane raamat". Tallinn: Tänapäev, 2011
"Tsoon. Kohver". Tõlkinud Jüri Ojamaa. Tallinn: Tänapäev, 2014

Tsitaat

"Elada on võimalik ainult kolmes linnas: Leningradis, New Yorgis ja Tallinnas."^[viide?]

Mälestuse jäädvustamine

Dovlatovi mälestustahvel on paigaldatud Tallinnas Vabriku tänav 41 seinale
Alates 2011. aastast toimub Tallinnas kirjandusfestival "Dovlatovi päevad"
New Yorgi Queensi linnaosas asub Sergei Dovlatovi tänav

Isiklikku

Dovlatov oli kaks meetrit pikk ja kaukaaslase välimusega (tegelikult armeenia-juudi segaverd).

Dovlatovi reegel ta enda kirjatöödes oli, et kõik sõnad lauses peavad algama erineva tähega.

Tema kohta

Brigitta Davidjants. "Sergei Dovlatov: elukutselt venelane, loomult jutustaja". Eesti Päevaleht/ Laupäev, 4. veebruar 2006, lk 17–19
Valeri Popov, Andrei Arjev, Jelena Skulskaja. "Sergei Dovlatovi ristriimid: tema 70. sünniaastapäeva puhul". Koostanud Jelena Skulskaja; vene keelest tõlkinud Ingrid Velbaum-Staub. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 24/25; ISBN 9789949428908 (sisaldab vene kirjandusloolaste Valeri Popovi ja Andrei Arjevi ning Tallinna literaadi Jelena Skulskaja mõtisklusi ja mälestusi Dovlatovist ning Dovlatovi kirju Skulskajale)
"Ainus, mitte esimene". Sergei Dovlatovit meenutab Elvira Mihhailova / küsinud Doris Kareva. Sirp, 26. august 2011, lk 16–17
D[oris] K[areva]. "Publik kogunes, sest antud oli märk". Sirp, 7. september 2012, lk 8
Alexander Genis. "Dovlatov ja tema ümbrus". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna Toomas Kall. Loomingu Raamatukogu 2013, nr 6–8, 176 lk; ISBN 9789949514199
Lev Lurje, Sofia Lurje. "Ленинград Довлатова. Историчестий путеводитель". Санкт-Петербург 2017

Filmid

2003 "Intiimne linn". Režissöör Kristiina Davidjants.
- Tiit Tuumalu. "Intrigeeriv film vene geeniusest [intervjuu Kristiina Davidjantsiga dokumentaalfilmi "Intiimne linn" esilinastuse puhul"]. Postimees, 17. detsember 2003 lk 16
- Maria Ulfsak. "Kristiina Davidjants usub rahvaste sõprusesse [Dovlatovist jutustava dokumentaalfilmi "Intiimne linn" saamisloost. Lisaks Andres Maimiku ning Marianne Kõrveri kommentaarid Kristiina Davidjantsi isikule"]. Eesti Ekspress: Areen, 5. veebruar 2004, lk B10
- Arvo Pesti. "Kompromissi kommentaarid". Teater. Muusika. Kino nr 6, lk 121-122
2011 "Вы еще будете мной гордиться. Довлатов". Film Dovlatovi Tallinna-perioodist. Režissuur ja stsenaarium Ella Agranovskaja, Nikolai Šarubin. Venemaa
2015 "Конец прекрасной эпохи". Režissuur ja stsenaarium Stanislav Govoruhhin, peaosas Ivan Kolesnikov. Venemaa
- Eesti näitjejatest mängisid filmis Tõnu Kark, August Keiv, Lauri Kink, Andris Lepik, Viivi Lüstik, Ahti Puudersell, Elina Pähklimägi, Gert Raudsep, Margus Tabor, Kärt Tammjärv, Taavi Teplenkov, Lembit Ulfsak, Kristo Viiding, Kaire Vilgats
2018. aastal linastus Venemaa režissööri Aleksei German noorema film "Dovlatov", kus nimiosa mängis serbia näitleja Milan Marić. Film jutustab ühest nädalast Dovlatovi elus 1971. aasta oktoobripühade eel, vahetult enne tema sõbra Jossif Brodski emigreerumist Ameerika Ühendriikidesse. Film valmis Venemaa, Poola ja Serbia koostöös
- Berliini filmifestivalil pälvis "Dovlatov" ajalehe Berliner Morgenpost eripreemia, filmi kunstnik Jelena Okopnaja sai aga silmapaistvate saavutuste eest filmikunsti vallas Hõbekaru.
2022 "Kirjad Eestist. Intervjuud, mis on pühendatud vene kultuuri silmapaistvatele tegelastele, kelle elu ja looming oli erinevatel aegadel Eestiga seotud. 2. osa: Sergei Dovlatov". Režissöör Lilija-Erika Kostjukevitš. ETV+

Välislingid

Haud New Yorgi Mount Hebroni kalmistul