Reinhold Sabolotny
Reinhold Sabolotnõi | |
---|---|
Hüüdnimi | "Kartetsch" |
Sünniaeg |
25. oktoober 1895 Iisaku vald, Rakvere kreis |
Surmaaeg |
1. juuli 1919 Riia lähedal, Läti |
Teenistus |
Venemaa keisririik Eesti Vabariik |
Auaste | leitnant |
Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda Landesveeri sõda |
Autasud |
Vabadusrist I/3 Vabadusrist II/3 |
Reinhold Sabolotny (õigemini küll Reinhold Sabolotnõi) VR I/3 ja VR II/3 (25. oktoober 1895 Iisaku vald, Rakvere kreis, Eestimaa – 1. juuli 1919 Riia lähedal, Läti) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).
Leitnant Reinhold Sabolotnõi oli Vabadussõjas algul laiarööpmelise soomusrongi nr 1 suurtükipatarei ülem ning seejärel Soomusrongide divisjoni suurtükiväe inspektor. Ülitäpse tulejuhtimise ja lahingujulgusega võitluskaaslaste austuse ja hüüdnime "Kartetš" teeninud leitnant Sabolotnõi langes vaid 23-aastaselt Landesveeri sõjas vaenlase mürsuplahvatuses.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Reinhold Sabolotnõi sai põhihariduse Peterburi Oldenburgi reaalgümnaasiumis, seejärel õppis ta Peterburi Polütehnikumis.
Esimeses maailmasõjas
[muuda | muuda lähteteksti]1915. aastal lõpetas R. Sabolotnõi ohvitserikursuse Konstantini suurtükiväekoolis lipnikuna ning osales Esimeses maailmasõjas lahingutes Riia all 10. üksikus raskesuurtükiväe divisjonis, kus sai haavata, põrutada ja kaks korda mürgistuse.
Eestisse naasis R. Sabolotnõi Saksa okupatsiooni ajal ning hakkas Kaitseliidu organiseerijana kohe sünnikohas Iisakus põrandaalust tegevust korraldama.
Eesti Vabadussõjas
[muuda | muuda lähteteksti]Vabadussõja eel astus ta teenistusse ratsapolgu koosseisu, kuid kuna ta oli erialalt suurtükiväe ohvitser, siis läks ta 29. novembril 1918 üle teenistust jätkama laiarööpmelisele soomusrongile nr 1, kus määrati soomusrongi patareiülemaks ja hiljem soomusrongi ülema abiks. Osales LR soomusrongi nr 1 patareiülemana Viru rinde taganemislahingutes.
Sai lahingutes Lõunarindel 18. veebruaril 1919 Irboska all raskelt haavata.
Pärast haavadest parenemist jätkas 14. märtsist 1919 teenistust Soomusrongide divisjoni suurtükiväe inspektorina.
Leitnant Sabolotnõi sai surma Landesveeri sõja lõpus 1. juulil 1919 Riia all Saksa mürsu plahvatusest.
Teda autasustati postuumselt I järgu 3. liigi ja II järgu 3. liigi Vabadusristidega.
Leitnant Reinhold Sabolotnõi on maetud Iisaku kalmistule.
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Reinhold Sabolotnõi nimi anti tema langemise järel laiarööpmelise soomusrongi nr 6 120 mm suurtükiplatvormile – Leitnant Sabolotnõi Kartetsch.
Leitnant R. Sabolotnõi hauasammas Iisaku kalmistul – poleeritud mustast graniidist rist, millel tekst: "Verd ei näe mina, vaid uue elu koitu!"; alusel Vabadusristi kujutis ja tekst: "Leitnant Reinhold Sabolotnõi sünd. 25. okt. 1895 langenud 1. juulil 1919"[1] – on leitnant Julius Kuperjanovi hauamonumendi kõrval üks vähestest Vabadussõja aegsetest monumentidest, mis jäid nõukogude korra ajal puutumata ja on oma originaalkujul säilinud tänaseni.
Nimest
[muuda | muuda lähteteksti]Olgu öeldud, et sageli selle sõjamehe perekonnanimeks kirjutatavat Sabolotny nime ei ole ta kunagi kandnud, selle nimekuju võttis Sabolotnõide suguselts omale alles 1921. aastal.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Biograafiad
[muuda | muuda lähteteksti]- Teenistusleht, ERA 495/7/5100.
- "Eesti Vabadusristi kavalerid", Tallinn 1935, lk 282.
- Mati Õun, "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased", Tallinn 1998, lk 146-148.
- Hannes Walter, Tiina Tojak, "Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid", Kirjastaja: SE & JS, Tallinn 2000, ISBN 9985854349, 9789985854341, lk 184-185.
- Jaak Pihlak, Mati Strauss, Ain Krillo . "Eesti Vabaduse Risti kavalerid". Viljandi: Vabadussõja Ajaloo Selts: Viljandi Muuseum, 2016.
- "Leitnant Reinhold Sabolotnõi: VR 1/3, VR 2/3" (koostanud S.Sabolotni ja L.Suurmaa), Iisaku 2019.
Kaasaegsete mälestused
[muuda | muuda lähteteksti]- Karl Parts, "Kas võit või surm: Mälestusi võitluspäevilt isamaa eest" I – III Tallinn: Aktsiaselts "Printest", 1991. (I trükk 1931–1932)
- Arnold Hinnom, "Leitnant R. Sabolotnõi" // Kaitse Kodu!, 1936, nr. 13-14.
- Hengo Koorits, Irboska vallutamisel 14. veebruaril 1919.a. // Vabadussõja Tähistel 1938, nr. 2, lk 45–50.
- Melanie Laid, "Vabadussõja veteran jutustab. "Soomusrongi Mari" mälestusi" // Sõdur 1938, nr 28-34.
- Paul Villemi, Kahe soomusrongi viiepäevane sõjaretk Irboskasse 14.-18.02.1919 // Sõdur 1938, nr. 48, lk 1187–1201.
- Arnold Hinnom, "Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast", Eesti Päevaleht, 2010. (I trükk 1955)
Uurimused ja ülevaated
[muuda | muuda lähteteksti]- Jüri Andreller, Eduard Laaman, Johannes Poopuu (2009). "Soomusrongide diviis Vabadussõjas. 1. osa, Punaväe sissetungimine ja väljatõrjumine. 2. osa, Võitlused piiridel.” Tallinn: Grenader. (I trükk: 1. osa 1923, 2. osa 1929)
- "Eesti Vabadussõda 1918–1920". I osa. Tallinn: Mats, 1996. (I trükk 1937)
- "Eesti Vabadussõda 1918-1920", II osa, Tallinn 1939, lk 196-199.
- Mati Õun, Tiit Noormets, Jaak Pihlak, "Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941", Tallinn, 2003, lk 31-32.
- Mati Õun, "Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941", Tallinn, Grenader, 2017, lk 128-129.