Taavet Rootsmäe
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Taavet Rootsmäe (kuni 1936 David Rootsmann; 27. juuni 1885 Kastre-Võnnu vald, Tartumaa – 27. juuni 1959 Tartu) oli eesti astronoom.
Ta lõpetas Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi, aastatel 1906–1912 õppis Tartu ülikoolis matemaatikat, matemaatikakandidaat 1913. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Tallinnas matemaatika-, füüsika- ja astronoomiaõpetajana.
Aastatel 1919–1959 oli Taavet Rootsmäe Tartu ülikooli astronoomiaõppejõud (alates 1931 professor), 1919–1948 Tartu tähetorni direktor. Ta arendas erialast oskuskeelt ja pühendas palju aega nii ülikooli kui ka keskkoolide õppekavade ja reaalainete õpetamise metoodika ning didaktika väljatöötamisele. 1922–1940 tegutses Tartu ülikooli juures didaktilis-metoodiline seminar keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks, kus Rootsmäe juhatas astronoomia (kosmograafia) osakonda. Koos matemaatik Juhan Langiga avaldas ta 1926 esimese eestikeelse algupärase astronoomiaõpiku ("Kosmograafia koolidele ja iseõppimiseks"). 1924. aastal hakati välja andma astronoomiat populariseerivat Tartu Tähetorni kalendrit.
Tema juhatuse all täitis Tartu tähetorn mitut riiklikku ülesannet – Eesti riiklik õige aja teenistus (1920–1940) ja Eesti geodeetilise põhivõrgu rajamine (koostöös Balti geodeesiakomisjoniga ühendati see Läänemerd ümbritsevate riikide ühise võrgustikuga). Geodeetiliste töödega tegeles peamiselt Robert Livländer.
Tartu ülikooli õppejõuna õpetas Rootsmäe kursusi taevamehaanikast, sfäärilisest astronoomiast, stellaarastronoomiast, kõrgemast matemaatilisest analüüsist ja statistikast. Tema enda peamine uurimisvaldkond oli stellaarastronoomia. Ta esitas tähtede vanuse määramise statistilised kriteeriumid liikumise põhjal ja rakendas saadud tulemusi tähesüsteemide evolutsiooni kirjeldamiseks. Suure õpetamiskoormuse ja enesekriitika tõttu jäi aga teadusartiklite arv väikeseks. See-eest pidas T. Rootsmäe väga oluliseks astronoomia populariseerimist, pidas sellealaseid loenguid ja kirjutas populaarteaduslikke artikleid.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema poeg oli arst, ornitoloog ja kodu-uurija Lemming Rootsmäe, minia oli arst ja ornitoloog Ilse Rootsmäe, pojapoeg on laulja ja kitarrist Andrus Rootsmäe ning tütretütrepoeg kunstnik Imat Suumann.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaan Einasto. "Tumeda aine lugu". Ilmamaa. Tartu 2006. Peatükk "Meenutusi kolleegidest", lk 207–210; ka lk 70–73 ja mujal.