Telefoniputka

Proosa

[Politseiuurija Parker Peter Wimseyle:] "Kuule, see telefonikõne, mida sa palusid välja uurida."

"Jah?"

"See võeti kell üheksa kolmteist Charing Crossi metroojaama telefoniputkast."

"Kurat võtaks — ega operaator toda selli nägema ei juhtunud?"

"Seal pole operaatorit. See on telefoniautomaat."

"Oh, et nende leiutaja õlis praeks." (lk 70—71)

Nii paljud klaasikillud kaotavad sära, kui nad merest välja võtta; kuulsad primadonnad kriiskavad nagu hüäänid, kui nad telefoniputkasse kinni panna; ja kui säravaim artikkel oma elemendist välja võtta, on seegi paljas põrm ning liiv ning õlepuru. Raamatusse balsameeritud žurnalism on loetamatu. (lk 30)
- Virginia Woolf, "Tellija ning krookus", tlk Malle Talvet, rmt: Virginia Woolf, "Esseed", tlk Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1997