Triin Narva

Triin Narva (sündinud 12. novembril 1994 Tallinnas) on eesti maletaja.

Intervjuud

Kuna olen pärit perekonnast, kus professionaalsel tasemel on malega tegelenud nii mu vanemad kui vanavanemad, siis meeldib pooleldi naljaga mõelda, et küllap sain algteadmised juba sündides kaasa. Konkreetset esimest mälestust mul polegi – kaheaastasena võttis toona maleõpetajana töötanud vanaema mind tundidesse kaasa ning edasine on ajalugu.
Kui üdini aus olla, siis lapsena motiveeris mind male juures vaid võitmine, sügavasse teooriasse süüvimine eriti ei kõnetanud. Arusaamine, et tegelikult on ikkagi vaja ka nii-öelda kodutöö ära teha, tekkis alles siis, kui vastaseid, kes korralikult minu vastu ette valmistusid, enam nii lihtsalt alistada ei õnnestunud.
Mulle meeldib klassikaline male: istuda vaikuses laua taga, mängida üht partiid neli-viis tundi, lihtsalt mõelda ja püüda üles leida see kõige õigem plaan. Kirss on tordil, kui tundide pikkune mõttetöö õnnestub võiduks vormistada.
Kindlat rutiini, millest igal võistlusel kinni peaks, ei ole kujunenud. Meenub aga, et näiteks 2016. aasta edukal maleolümpial sattusin teel mängule enne kaht või kolme esimest võitu kogemata kuulama üht ja sama laulu – siis tekkis küll tunne, et nüüd peab selle pala saatel ka igale järgmisele voorule sõitma. Ja nii läkski.
Tõepoolest, ka maletajatel on oluline hoida füüsis korras, ega muidu nädal aega järjest igapäevaselt tundide kaupa pingeolekus naljalt vastu ei peaks.
Sel teemal saaks kindlasti lausa eraldi artikli kirjutada, aga toon lühidalt välja minu jaoks olulisemad aspektid male juures: arendab loogilist ja ruumilist mõtlemist, annab oskuse mõelda mitu käiku ette (mitte vaid malelaua taga) ning õpetab kaotama.
[Maleolümpiast:] Kõige ägedamad olid kindlasti nii suured kui väikesed kohalikud malefännid. Maletajad olid justkui staarid, kellelt taheti nii autogramme kui pilte. Minu jaoks oli see juba kuues järjestikune olümpia, aga sellist pealtvaatajate massi ja niivõrd siirast huvi nägin esimest korda. Indias on male ikka au sees.
[Maletaja riietusest:] Riietus peaks olema võimalikult mugav, kuid tippturniiridel hinnatakse ka stiili. Tugevamaid mängijaid näeb üldiselt pintsakutega. Mõnel võistlusel on seatud ka reeglid, et näiteks lühikesed püksid ja plätud pole lubatud.

Ise pean oluliseks, et riietus oleks kihiline. Kaua ühe koha peal istudes võib õhema riietusega olla jahe ja siis on hea midagi peale võtta, samas mängu lõpupoole, kui aega jääb vähemaks ning adrenaliin tõuseb, võib liiga soojalt riides olles hoopis palav hakata.

[Koondise vormist:] Alati on kuidagi teine tunne, kui tiitlivõistlustele minnakse tiimikaaslastega ühtses riietuses, nii ka tänavu.
- Triin Narva, intervjuu: Virgo Agan, "Maleolümpial Eestit esindanud Triin Narva: Lisaks loogilise ja ruumilise mõtlemise arendamisele õpetab male ka kaotama", ajakiri Sportland, 26.09.2022

Välislingid