[go: nahoru, domu]

Mine sisu juurde

Ökoasum

Allikas: Vikipeedia
Sissepääs ökopolise tunnustega Kopenhaageni linnaossa Christianiasse

Ökoasum (inglise keeles ecovillage, ökoküla; ecopolis, ökolinn, ökopolis) on maa-asula või linn, kus järgitakse ökoloogilist ehk rohelist eluviisi, et vähendada taastumatute ressursside kasutamist. Ökoasumite loomine on piirkonna ökoloogilise kujundamise viis. Kuna ökoasum haarab ka eluviisi, on see midagi rohkemat kui asunduste elukeskkonna taastamine.

Ökoasumite eesmärgiks on

  • rohelise eluviisi uurimine ja katsetamine praktikas,
  • vastava eluviisi pooldajate kogukondade loomine,
  • looduslähedase hoiaku ja loodusesse eetilise suhtumise ning ökoloogilise kultuuri väljakujundamine.

Ökoasumite loomine tähendab tootmise kasvule ja tarbimise ohjeldamatule suurendamisele suunatud industriaalühiskonnas uut vaadet majandamise alustele, energiakasutusele, sotsiaalsetele struktuuridele ja väärtustele, kogukondlikult seotud inimrühmade keskkonnahoidlikuma kultuuri loomist, mis tunnetab enda vastutust looduse ees. Ökoasumid on eeskujuks oma tugeva eneseabi-eetika ja kohaliku jätkusuutliku eluviisiga ning näitavad, kuidas elada maalähedasemalt ja sotsiaalses koostöös.

Ökoasumite vormid on ökoküla, ökoloogilisusele püüdlev "üleminekulinn" ja ökolinn.

Ökoasumi iseloomustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ökoasum on inimasustuse viis, mis püüab keskkonda võimalikult vähe koormata ja jätta minimaalne ökoloogiline jalajälg. Uues asulas luuakse, vanas asulas taastatakse kontroll oma ressursside üle (toit, energia, elatusvahendid, majad) ning püüeldakse nende tootmisele omavahendite abil.

Ökoasumis on keskse tähtsusega kogukond kui rohelise eluviisi kujundaja. Kogukonnas on ühised väärtused ning ressursside ja vahendite jagamine on normiks. Ökoasumis järgitakse ideoloogiat, mille järgi tarbitakse ainult nii palju kui äraelamiseks mõistlik ja mitte rohkem.

Ökoasumis püütakse luua terviklik toimingute süsteem, sealhulgas vähendada fossiilkütuste kasutamist ja kasutada alternatiivse energeetika võimalusi, kasvatada ise toitu, ladustada jäätmeid nii, et sellega ei kaasneks keskkonnakahjustusi, luua süsteem transpordi, küttesüsteemide, toiduvalmistusseadmete, tööriistade jm ühiskasutuseks, eelistada transpordiviise, mis ei saasta loodust, kasutada ehitusel kohalikke ja rohelisi materjale, rakendada toidu tootmisel ning kütte-, elektri- ja veesüsteemide rajamisel võimalikult tõhusaid tehnoloogiaid ning kasutada maad nii territoriaalselt kui ka tootlikkuse mõttes säästlikult (sh mahepõllumajandus)

Ökoasumi rajab ühiste huvide alusel algatusrühm (harvemini tavapärane kinnisvaraarendaja, kohalik omavalitsus või riik) kogukonnaliikmete endi visioonide ja ressursside toel.

Ökoasumid võivad erineda arhitektuuri, infrastruktuuri, eluviisi jm. muude tunnuste poolest. Need sõltuvad piirkonnast, kliimast ja kultuurist. Ökoasum võib toimida uurimiskeskuse, esitluskeskuse ja koolituskeskusena.

Liikumised ökoasumite rajamiseks

[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aastatel on tekkinud kodanikualgatusi ökolinnade rajamiseks ja välja kujunenud Globaalne Ökokülade Võrgustik (Global Ecovillage Network). Arenenud riikides on see vastureaktsioon industriaalühiskonna võõrandumisele ja materialismile ning väljendab teadlikkust globaalsete keskkonnaprobleemidest. Arengumaades soovitakse eemale heita arenenud maade tavad ja toimimisviisid ning pöörduda tagasi traditsiooniliste omakultuuriliste vääruste ja tegevuste juurde.

Ökoasumite statistika

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on maailmas umbes 1500 registreeritud ökoasumit ja nende arv suureneb üha. Arvatavasti on mitmelmoel ökoloogiliselt toimivaid asulaid tunduvalt rohkem, sest paljud asulad lõunas kasutavad vähem energiat ja loodusressursse kui põhjas, ainult neid pole ökoküladeks nimetatud ega registreeritud. Radikaalsetel ideedel põhinevate, täies mahus realiseeritud ja rangete kriteeriumide alusel loodud ökoasumite loomine on siiski alles eesmärk.

2005. aasta uuringu järgi on Põhja-Šotimaal asuva Findhorni kogukonna 450 liikme ökoloogiline jalajälg 40% väiksem Inglismaa keskmisest.[1] Ökopolise ehk ökolinna tunnustega on mitmed suuremate linnade linnaosad (nt Christiania Kopenhaagenis).

Ökoasumite ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Tsivilisatsiooni algaegadel oli asulatesse koondunud inimeste eluviis pikka aega küllaltki looduslähedane. Esimest korda tõi ökoküla mõiste avalikkuse ette 1991 Taani heategevuslik ühendus Gaia Trust, mis loodi 1987, et toetada ja edendada arengut jätkusuutliku ja vaimse ühiskonna suunas ning soodustada ökokogukondade teket[2]. 1990. aastate keskel hakkas osa jätkusuutliku arengu ideaalidest lähtuvaid kogukondi nimetama oma asulaid ökoküladeks. Iseseisvate ökokülade ja nende projektide ühendamisel on suur osa olnud 1995 loodud Globaalsel Ökokülade Võrgustikul[3]. Ökoasumite uurimise ja kogemuste vahetamise eesmärgil korraldavad rohelise mõtteviisiga kogukonnad ja teadlaste rühmad koolitusi.

Olulise panuse sellesse, et ökoasumi ideed realiseeruksid ranges vormis ja täies tähenduses ning ökoasumeid ja säästliku eluviisi sügavamalt uuritaks, on andnud soome teadlane Eero Paloheimo. Tema raamatus “Tuleviku Euroopa. Veel sündimata sugupõlvede tee” (1996, eesti k 2004) esitatud põhiideed on aluseks konkreetsele maailmatasemel projektile Hiinas. Eero Paloheimo on olnud aastast 2007 peakonsultant Hiinasse Mentougou piirkonda Miaofengshani orgu 17 ruutkilomeetri suuruse ja 20 000 asukaga ökoasumi EcoValley projekteerimisel. Seal asub tööle üheksa erineva profiiliga teadus- ja uurimiskeskust spetsialistidega maailma eri maadest. .[4] Eero Paloheimo on (koos oma partneritega firmast Eriksson Architects Ltd) augustis 2011 esitatud maailma suurima ökoloogiaalase auhinna The international Katerva award for sustainability nominendiks.[5]

Ökoasumi idee Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Ökoasumi ideed on Eestis selgitanud ja selle Eestis rajamise ideed aastatel 2007–2009 toetanud Soome teadlane Eero Paloheimo; ökoasumi Eestisse rajamist on propageerinud Kalle Kurg 2007. aastal[6], samuti Marek Strandberg jt ning seda on arutatud spetsialistide, poliitikute ja huviliste arupidamistel. Ehkki ajakirjanduses on mõningaid asumeid projekteerimisel nimetatud ökolinnakuteks jms, ei saa neid pidada veel päris ökoasumiteks.

Ökoasumite loomisega seotud probleemid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ühelgi maal pole ökoasumeid palju. Liikumine ökoasumite loomiseks on algusjärgus. Ehkki loodud ökoasumeid nimetatakse ökoküladeks ja ökolinnakuteks, ei pruugi see tähendada, et täidetakse kõiki olulisi tingimusi, mida tõeline ökoasum eeldab. Ökoasum selle sõna täies mõttes tähendab paljukülgse ja kohalikke iseärasusi arvesse võtva projekti realiseerimist tervikliku ja läbitöötatud mudeli alusel. Ideaalne ökoasum eeldab selle rajamist puutumatusse loodusesse, mis tähendab selle ala võtmist inimkasutusse igaveseks ajaks. Sobiva hinnaga maa leidmine ja planeerimisloa saamine on vaevarikas. Ökoasumi loomine eeldab kodanikualgatuse ja poliitiliste jõudude tegutsemise samasuunalisust. Ökolinna projekte katsetatakse siiski juba ka riiklike kavade alusel (näiteks Hiinas). Arendatakse ökoasumiprojekte, mis koondavad ka selle ala uurimiskeskusi.

  1. Ökoasumite rajamisest eri maades[alaline kõdulink]
  2. Gaia Trusti sait, Gaia Education
  3. "Globaalne Ökokülade Võrgustik". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuni 2007. Vaadatud 7. juunil 2009.
  4. https://web.archive.org/web/20130823204016/http://ecocity.fi/projektit/; https://web.archive.org/web/20130827024639/http://ecocity.fi/?lang=en An Innovative Eco City in China; [1] Eco-cities are the key to conservation – China Daily 24. september 2011.
  5. https://web.archive.org/web/20130822113403/http://katerva.org/nominees/an-innovative-eco-city-in-china/.
  6. Euroopa ökolinn Eestisse. Marek Strandbergi blogi, laupäev, 3. november 2007 ja Maailma kodustaja.(Eero Paloheimo) – Talveakadeemia 2009, lk. 11–12, pdf

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]