Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik

Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik
	Aglona kirik
Riik	Läti
Asukoht	Aglona
Ehituse algus	1768
Ehituse lõpp	1780
Koordinaadid	56° 7′ 37″ N, 27° 0′ 56″ E

Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik (Läti keeles Aglonas Vissvētākās Jaunavas Marijas debesīs uzņemšanas Romas katoļu bazilika) on kirik Lätis Preiļi piirkonnas Aglonas. Aglona basiilika on ka üks kaheksast Püha Tooli poolt tunnustatud rahvusvahelisest pühamust.

Kirikut kasutavad katoliiklased, see on ametlikult basilica minoris. Algselt kuulus kirik dominiiklastele.

Kirikuhoone

Praegune kirikuhoone ehitati Aglonasse aastail 1768 - 1780. Hoone on hea näide baroksest arhitektuurist. Kirik on ehitatud tellistest, tornide kõrgus on 60 meetrit.

Ajalugu

Varasem ajalugu

1699. aastal asutasid Vilniusest pärit dominiiklased Aglonasse kloostri. Selle koha peal asunud puidust kirikut on esimest korda mainitud aga juba aastal 1670. Aastal 1751 pühitsesid dominiiklased kiriku sisse ja asetasid sinna jumalaema ikooni, mis oli koopia Trakai Jumalaema ikoonist.

Praegune hoone

Aastail 1768-1780 valmis praegune kirikuhoone, kuna varasem puidust ehitis hävis tules. Barokse hoone interjöör on pärit osalt XIX sajandist, aga kantsel, pihikamber ja orel pärinevad XVIII sajandi lõpust. Praegune hoone pühitseti sisse aastal 1800. Kuna interjöör on kirikuhoonest hilisem, siis on selle juures kasutatud palju rokokoo elemente.

Aastal 1820 avati kloostri ja kiriku juures vaimulik seminar, aga seoses Kastuś Kalinoŭski ülestõusuga kool suleti. Klooster tegutses siiski edasi kuni XIX sajandi kaheksakümnendate aastateni.

Aglona kirik ja sealne imettegev Jumalaema ikoon kujunesid aja jooksul tähtsaks palverännakute paigaks ning Läti katoliiklaste vaimseks keskuseks. Aastal 1980 nimetas Johannes Paulus II kiriku basilica minoris'eks. Aastal 1993 külastas ta basiilikat ka isiklikult, pidades seal missa, kus osales 380 000 inimest.

Aastail 2011-2013 restaureeriti kirikut, sealjuures muudeti veidi algset interjööri ja vähendati seinamaalingute arvu.

Aglona ikoon

Aglonas asuva imettegeva Jumalaema ikooni tõid sinna kloostrit rajama tulnud dominiiklased. Ikoon on tundmatu meistri töö, koopia Trakai jumalaema ikoonist. Ikoon krooniti aastal 1875. Ikooni auks on loodud laul, mille poolakeelne pealkiri on Panno Święta w agłońskim kościele, lätikeelne aga Jaunova Svata Aglyunas Bazneica.

Mineraalveeallikad

Kiriku lähedal asuvad allikad, mille veele omistati tervendavat mõju. Aastal 1824 saatsid dominiiklased proovi allikate veega Peterburi Meditsiiniakadeemiale, aastal 1826 saabus kinnitus, et tegemist on mineraalveega, mida võib raviotstarbel kasutada.

Nõukogude võimu ajal üritati allikaid sulgeda, aga vesi tungis selle järel maapinnale uues kohas.

Välislingid

Artikkel kiriku kohta